Urmas Reitelmann:  „Eesti peab olema rahvuskodu, kus on hea ja turvaline elada”

 Urmas Reitelmannist sai poliitik 2017. aastal, mil ta valiti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas Tallinna volikokku. Selleks ajaks oli tal seljataga pikk töökogemus tele- ja raadioajakirjaniku, välisministeeriumi pressiesindaja ning Kaitseliidu ametnikuna. 

Tänaseks on Urmas Reitelmannist saanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna üks tugisambaid. Alates 2019. aastast töötab ta Riigikogus EKRE fraktsioonis, samuti kujundab ta erakonna poliitikat EKRE juhatuses.  

Kindlameelne ja otsekohene

Reitelmann on tuntud oma kindlameelsuse ja otsekohese sõnakasutuse poolest – omadused, mida liberaalid ja lumehelbekesed taunivad, konservatiivsema meelelaadiga inimesed aga kõrgelt hindavad.  

Ta ei salli rumalust ja kurjust, mis peidab ennast sageli malbe naeratuse taha.

Just seepärast ei ole tal praeguse riigivalitsemise kohta midagi tunnustavat öelda. „Oleme kogenud vasakvalitsuse repressioone, koeri ja nuiasid, õigusriigi muutumist farsiks, inimeste ebaseaduslikke vallandamisi ning tagatipuks koguni prokuratuuri ja poliitilise politsei korraldatud riigipööret. Endiselt terendavad silmapiiril tsensuur ja vihakõne seadus, mille maaletoojad vaid ootavad võimalust nende läbisurumiseks,“ ütleb Reitelmann. 

Kurjusele ja orwellikule maailmakorrale tuleb vastu hakata

„Suurim katastroof terendab ees Brüsseli nn rohepöörde näol. Esimesed pankrotid, töökohtade kaotused, Euroopa kõrgeim inflatsioon ning riigireitingu kukkumine miinusesse on pelk eelmäng tõelisele viletsusele. Reformierakonna valitsusel ei ole vähimatki intellektuaalset kapatsiteeti näha probleemide põhjusi, saati neid siis lahendada, ja see viib meid kõiki vääramatult mitte suhtelisse, vaid reaalsesse vaesusesse. Sõjal Ukrainas ei ole kõige sellega vähimatki pistmist, katastroofilised otsused tehti Brüsselis ja Berliinis palju varem. Kurjusele ja orwellikule maailmakorrale tuleb vastu hakata. Seni on EKRE suutnud suurema kahju ära hoida või edasi lükata.“ 

Reitelmann on veendunud, et riigi ülesanne on eesti rahvuse ja eesti kultuuri hoidmine. „Kõik otsused, sõltumata valdkonnast, tuleb langetada seda eesmärki rangelt silmas pidades. Seda sihti hoides muudame Eesti taas rahvuskoduks, kus on hea ja turvaline elada.”