Toivo Tasa: „Paneme eesti keele, meele ja huvid avalikus ruumis rohkem maksma“

Diplomaat, tõlkija ja toimetaja Toivo Tasa sündis 1951 Tallinnas. 1976 lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Järgnes aspirantuur TA Keele ja Kirjanduse Instituudis, töö kultuuriajakirjade toimetustes, kirjandusloengute pidamine lavakunsti tudengitele jpm. Murranguliste 1980. aastate lõpus oli Tasa üks Eesti Instituudi asutajaid.

Suursaadik ja diplomaat

Eesti taasiseseisvumise järel alustas Tasa teenistust välisministeeriumis.  Aastatel 1995–1999 oli ta Eesti suursaadik Austrias, Slovakkias, Sloveenias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis ja Šveitsi Konföderatsioonis; aastatel 2001–2006 suursaadik Ungaris, aastail 2003–2006 ka Horvaatias. Aastatel 2006–2008 oli Tasa Riigikogu esimeeste Toomas Vareki ja Ene Ergma välisnõunik ning Riigikogu kantselei välissuhete osakonna direktor. Aastatel 2010–2014 oli ta Eesti suursaadik Jaapanis ja Korea Vabariigis.

2018 liitus Tasa EKRE-ga ja on erakonna haridus- ja kultuuritoimkonna ning majandus-, riigikaitse ja välistoimkonna liige. Tasa kuulub Kirjanike Liitu, on Harku vallavolikogu ja Tallinna linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjonide liige. Tasa on laulnud RAM-i noortekooris, osalenud ansamblites Toomapojad ja Rajacas.

Toivo Tasa on abielus, tal on kaks last ja neli lapselast.

Kõige tähtsamad teemad

Tänases ohtlikus maailmas peab Toivo Tasa Riigikokku saamisel esmatähtsaks massisisserände peatamist ja elektrihinna kiiret alandamist, samuti ebateadusliku rohepöörde ehk rohepesu pidurdamist. 
„See säilitaks rahva toimetuleku. Riik suudaks ennast ise toita. Eesti vajab julgust ja õigust kasutada enda traditsioonilisi energiakandjaid. Neist jätkub ka moodsale keemiatööstusele, kui loobume CO2 karistuskvoodist ja Nordpoolist.“ 

Tasa peab Euroopa Liidu soovitusi maaüksuste kampaanialikust soostamisest ohtlikuks, sest liigniiskus hävitab põllud-metsad ja suurendab veelgi veeauru sisaldust atmosfääris. „Kas hollandlased oleksid nõus lammutama oma põlised meretammid? Või vaadakem pahupidist Rail Balticut, mis pole ei rentaabel ega loodussõbralik ning nõuab tulevikus igal aastal miljoneid eurosid ülalpidamisraha. Tehkem korda praegused raudteed ja ehitagem maanteed neljarealiseks!“ ütleb ta.

Lõpetagem Eesti kooli ja teaduse kahjustamine

Toivo Tasa soovib, et eesti keel, meel ja huvid pandaks maksma meie koolis, teaduses ja avalikus ruumis. Tänasest kümneid kordi rohkem tuleb hakata koolitama eestikeelseid ja -meelseid õpetajaid. „Seni ei ole selleks midagi tehtud. Linnadesse kerkib jälle Nõukogude Liidu stiilis mammutkoole, halvustatakse väiksemaid koole maapiirkondades,“ ütleb Tasa, kes kaotaks õppekavadest aegunud globalismi koos nn genderlusega. 
„Teadkem, et poliitikud, kes kahjustavad Eesti kooli ja teadust, haavavad meie rahvuskeha ning vaimujõudu, majandust ja kaitsevõimet.“

Toivo Tasa sõnul sokutavad need poliitikud üha uute lainetena meile kaela ka ohtliku immigratsiooni-, rohepesu- ja föderalismileotist niihästi Tallinnast kui ka Brüsselist. „Kas Lääne naiivsete poliitikute hoiakud, mis eelnesid 2022. aasta 24. veebruari Vene agressioonile, hingitsevad Maarjamaal edasi? Sest mis peab veel juhtuma, et Eesti taastaks kasvõi oma sõjaväestatud piirivalve? Kõik, kes võtavad endale rahva ja riigi ees kohustusi, peavad nende täitmise eest ka vastutama.“

Ekspertidele parim koolitus ja parim palk

Tasa on veendunud, et õpetajale, arstile-õele, teadlasele, päästjale, insenerile, politseinikule tuleb tagada parim koolitus ning parim palk.

„Eesti kui rahvusriigi taasiseseisvumine oli tõesti nagu ime. Seda enam peab ka täna püsima meie reliikviana kõigiti kaitstud vabadus,“ ütleb Toivo Tasa ning usub, et põhiseaduses määratletud Eesti on endiselt võimalik. „Jätkem lõplikult seljataha okupatsioonide nuripidine aastasada! Selle nimel valigem EKRE!“