Tarmo Hints plaanib töötada selle nimel, et Eesti hakataks korraldama rahvahääletusi 

Tarmo Hints on sündinud 25. detsembril 1974. Hariduse omandas Tallinnas 20. Keskkoolis (praeguses Tallinna Ühisgümnaasiumis) ning Nõmme Gümnaasiumis. Õppis lühikest aega ka Eesti Humanitaarinstituudis teatrit.
Töötanud on teatris lepingulise näitlejana (Tallinna Nukuteater) kui ka ajakirjanduses (ETV, Kanal 2, ajaleht „Post“, Kesk-Eesti Tre Raadio, Pereraadio). On meediahäälena lugenud sisse tuhandeid reklaame, dubleerinud multifilme ning lugenud sisse audioraamatuid. Töötanud ka ühe aasta eesti keele, kirjanduse ning ajaloo õpetajana Roosna-Alliku põhikoolis. Ühiskondlikus elus saab tema „lapseks“ lugeda ka „Elu marsi“ taaselustamist, mis on Tallinnas toimunud mitu aastat järjest ning kindlasti toimub ka tulevikus. Tarmo Hints on abielus. Peres kasvab kolm tütart.

Tee poliitikasse

Tarmo Hints pidas ennast poliitilises elus aastaid kõrvaltvaatajaks. See aeg sai otsa aastal 2013, kui ta astus Eesti Konservatiivse Rahvapartei ridadesse. Üheks suunajaks sai usk, sest Tarmo Hints on olnud aastaid evangeelse vabakoguduse liige. Kuna Eesti elus toimunud muutused hakkasid järjest enam ka näitama, et suund, mis on valitud, võib hakata Eestimaa elule vastu töötama, ei olnud raske valikut teha, millise poliitilise ühendusega liituda. Sellel aastal tähistab Tarmo Hints EKRE liikmena oma 10. juubelit.

Võitleb pereväärtuste, rahvuskultuuri arendamise ja hariduse eest

Tarmo Hints on võtnud nendel valimistel endale lipukirjaks pereväärtuste eest võitlemise. Ta on öelnud, et üks mustemaid päevi Eesti poliitikas oli see, kui lõhuti ära valitsus, mis tahtis rahvahääletusega tõsta Eesti inimeste poliitikahuvi. Abielureferendumi nurjamine näitas, et nii nagu Nõukogude ajal, kardetakse ka praegu inimeste arvamust.

„Isa-ema roll tuleb taas au sisse tõsta. Praegu reklaamitakse ajakirjanduses „peresid“, mis ei ole tegelikult pered. Noored kasvavad kärgperedes, kus eeskujuks on mugavlemine ja vastutusekartus. Me peame mehe ehk isa kui kaitsja rolli ning naise kui ema ja hoidja rolli taas au sisse tooma. Samuti ei aita ka see, kui vastutusest kõrvalehoidmiseks minnakse aborti tegema. Sellega visatakse vastutus elu hinnaga neile, kes tegelikult vastutama ei pea,“ ütleb Tarmo Hints.

Haridus- ja kultuurivaldkonnas toimuva suhtes on Tarmo Hints samuti kriitiline. „Hariduses on tekkinud lünk. Nägin ühe aasta jooksul õpetajana palju. See näitas ka ära selle, miks inimesed seda ametit pidada ei taha ja miks on Eestis õpetajate põud. Õpetajalt on võetud hoovad, kuidas õpilasi mõjutada ning asemele ei ole antud tegelikult midagi. Õpilastel puudub stiimul midagi teha, sest nad teavad, et nad tegelikult ei pea pingutama, et midagi saavutada. Entusiasmist kooliskäimine lõpeb tavaliselt murdeeas,“ ütleb Hints.

„Kultuurielus on kvaliteet asendunud kvantiteediga. Kui me tuleme tagasi meie kultuuri tippaegadesse, milleks oli 19. sajandi lõpp ning eelmise sajandi 20-ndad ja 30-ndad, on meil veel palju õppida. Me oleme kultuuriliselt palju ennast kohitsenud, kaotades ära omaenda sisu ning muutudes ülejäänud maailma sarnaseks. Just need on põhjused, miks kandideerin Riigikogu valimistel. On aeg näidata, et muutus on võimalik. Selleks palun loomulikult valijate abi. Üheskoos suudame me palju!“