Siimo Lopsik: „Meie suurim väärtus on haritud ja ühtehoidvad eestikeelsed ja -meelsed inimesed“

Pedagoog Siimo Lopsik on kolmanda põlve pärnakas ja vähemalt 11. põlve pärnumaalane. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, riigiteadusi ja majandust. Igapäevast leiba teenib ta koolis õpetajana juba 1999. aastast. Peres kasvab kaks last.

1994. aastast on ta Kaitseliidu liige. Lisaks osaleb ta aktiivselt Pärnu külje all asuva Sauga asundi kodaniku- ja seltsiliikumises, olles külaseltsiliku lõviklubi liige aastast 1997.

Igapäevatöös puutub ta kokku nii Eesti haridussüsteemi eeliste kui ka valupunktidega.

„Eesti kool on vaatamata PISA testidele ja nn digisaavutustele paraku taandarenemas: väheneb õpilaste keskendumis- ja süvenemisvõime, samuti teadmiste maht ning suureneb kihistumine. Kihistumine puudutab nii teadmisi ja õppekavasid kui ka rahalist ebavõrdsust ühiskonnas. Seda peab püüdma muuta riikliku poliitikaga,“ ütleb ta.  

Rahvusluse kaitsel

Poliitilisse ellu astus Siimo Lopsik 2015. aasta alguses, kui vallandus esimene rünnakulaine rahvusluse vastu. Ta liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga põhjusel, et EKRE vastu suunatud rünnakud olid oma olemuselt rünnakud põhiseadusliku rahvusriigi vastu.

2017. aastast on ta tegev Pärnu linnavolikogus.

„Oleme muutnud Pärnu rahvuslikumaks ja alahoidlikumaks Eesti linnaks. Samuti oleme teinud algatusi Eesti demograafilise seisu parandamiseks: ettepanekud anda lasterikastele peredele kodualust maad, tagada lastele tasuta huviharidusring, pakkuda soodustusi maa ja kodu soetamisel,“ märgib Siimo Lopsik.  

Rohkem otsedemokraatiat

„Oleme rakendanud Pärnus otsedemokraatia põhimõtteid ning kaasanud kohalikud asumi- ja külaseltse rohkem linnajuhtimisse. Olen püüdnud taastada omavalitsuse rahvahääletusi. Noortekomisjoni esimehena kaasan noori rohkem omavalitsuse juhtimise küsimusse. Oleme tõstnud tänavate hooldamise kvaliteeti Pärnus.“

Siimo Lopsik ütleb, et soovib aidata kaasa Eesti rahvusriigi säilimisele ja toetab eestlaste kestmajäämist tagavat poliitikat: perekondade kaitset, immigratsiooni pidurdamist, otsedemokraatia rakendamist Šveitsi eeskujul, rahvusliku väikeettevõtluskeskse majanduse ja piirkondliku tootmisvõimekuse taastamist, põlismetsa hoidmist, rahvusliku hariduse taastamist, võõrpankade võimu vähendamist ja omavastutuse suurendamist olulistel ametikohtadel.

„Meie suurim väärtus on meie oma inimesed, haritud ja ühtehoidvad eestikeelsed ja -meelsed inimesed,“ märgib ta.