Raul Öpik: „Rahvustunne ja patriotism on rahva kaitsetahte peamine vundament“

Loodusainete ja riigikaitse õpetajana töötav Raul Öpik omab nii tsiviil- kui ka sõjalist kõrgharidust. Ta lõpetas Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna bioloogia eriala ja Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse. Öpik on töötanud elu jooksul mõlemal õpitud erialal, lisaks jõudis ta välja kolonelleitnandi auastmeni. 

Aktiivne roll taasiseseisvunud Eesti käimalükkamisel

Nõukogude ajal ja iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi algusaastatel töötas Öpik õpetajana Tallinna keskkoolides, alates 1993. aastast aga riigiteenistuses Eesti Kaitseväes ja kaitseministeeriumis. Kaitseministeeriumi Rahuvalve büroo juhatajana õnnestus Raul Öpikul saavutada koostöös taanlastega Eesti osalemine ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO, milles meie vaatlejad osalevad tänase päevani. Väärtuslikke kogemusi riigi funktsioneerimisest riigikaitse valdkonnas sai ta Balti riikide ühise rahvusvahelise töögrupi, Balti Rahuvalve Pataljoni (BALTBAT) koosseisus, NATO välisteenistuses, samuti teenistuses Paldiskis asunud Rahuoperatsioonide Keskuse ülema ülesannetes.

Raul Öpiku kogemused poliitikas ulatuvad tagasi 1988. aastasse, mil ta oli üks Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajatest ning osales järgnevatel aastatel ka Eesti Kodanike Komiteede töös, registreerides õigusjärgseid Eesti Vabariigi kodanikke. 

Eesti tuleb kuristikku viivalt kursilt päästa

Öpik kandideerib Riigikogusse, et päästa Eesti, mis kihutab praegu üha kiirenevas tempos kuristiku poole. „Eesti kui rahvusriik pole mitte kunagi varem olnud nii suures ohus kui viimasel paaril aastakümnel, seda järjest süveneva massiimmigratsiooni ja ülemaailmse multikulti ideoloogia surve tõttu. Eesti vajab kursimuutust,“ ütleb Öpik.

„Tänane valitsus ei hooli põrmugi eesti rahva heast käekäigust meie ainsal ajaloolisel kodumaal. Ei hooli meie endi monumentidest, kangelashaudadest ega rahvuslikust sümboolikast, vaid räägib nõukogude võimu kindlustamiseks ja põlistamiseks loodud punamemoriaalide ümbervärvimisest ja ümbermõtestamisest. See läheb karjuvasse vastuollu meie põhiseaduse preambulas sätestatud Eesti riigi peamise mõttega. Just rahvustunne ja patriotism on rahva kaitsetahte peamine vundament.“