Merry Aart – parimaid maaelueksperte parlamendis

2019. aastal Võru-, Valga-, ja Põlvamaa ringkonnast Riigikokku valitud Merry Aart on praeguses parlamendis üks väheseid tõelisi maaelueksperte. Ta kuulus pikalt maaelukomisjoni ja on praegu keskkonnakomisjoni aseesimees.

Merry on olnud põllumajanduses tegev kogu elu. Ta sündis ja käis koolis Elvas. Edasi viis haridustee Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille ta lõpetas loomakasvatuse erialal. Ta on täiendanud end ka Eesti Maaülikooli magistriõppes finantsmajanduse õppekaval.

Enne Riigikokku valimist oli Merry konsulent ja tegeles üle 25 aasta põllumajandusliku nõuandeteenistuse arendamisega. Varem on ta olnud kunagises majandis zootehnik, lüpsnud kodus lehmi, viinud piima puki otsa, teinud võid ja kohupiima, kasvatanud broilereid ja müünud neid Venemaale, pidanud sigu – nii nagu paljud talutööga alustajad. Tema silme all kasvas 24-hektariline talu 500-hektariliseks.
Tema peres on kolm poega, kellel nüüd on juba endal lapsed.

Rohkem analüüsimist ja talupojatarkust

Riigikogu liikmena näeb Merry Aart igapäevaselt, kuidas võetakse vastu otsuseid, mis mitte ei paranda, vaid halvendavad riigi ja inimeste heaolu. „Nii mõnigi kord ei ole otsuste aluseks mitte vettpidavad mõjuanalüüsid, vaid muud põhjused. Sellised otsused viivad inimeste vaesumise ja ettevõtluse kängumiseni, andes ühtlasi hoogu maaelu hääbumisele,” ütleb ta.

„Nõnda on looduskaitse tänaseks muudetud iseenese paroodiaks – hävinud on meie kõige väärtuslikumad sümbolmaastikud, näiteks Pühajärve ja Väike-Munamäe ümbrus, aga ka Suure-Munamäe üraskimetsad. Looduse kaitsmise sildi all väheneb piirkonniti loodusturism ja mõistliku majandustegevuse keelustamine üha laiemaks muutuvatel piirangutega aladel mõjutab negatiivselt nii inimeste heaolu kui ka sissetulekuid riigikassasse. Samas lubatakse kooreüraskil hävitada meie kuusikuid ja hanelistel lastakse tekitada suuri kahjusid meie toidutootjatele. Brüsseli käskudele kuulekalt alludes tehakse karuteene meie toidutootjatele ja toiduainetööstusele – selle tagajärjeks on kodumaise toidu vähenemine poodides. Riik omastab järjest jõulisemalt eramaid, olgu siis kas looduskaitselistel, sõjalistel või muudel põhjustel, korvamata inimestele nende vara õiglases väärtuses, pidamata lugu maaomanikest.”

Merry Aart tahab, et meie loodus oleks hoitud, kuid et tagatud oleks ka toidujulgeolek. Et ettevõtlus maapiirkonnas areneks. Et lapsed saaksid käia kodulähedases lasteaias ja koolis. Et me ei hävitaks oma elu, alludes pimesi Brüsseli käskudele. Et otsused, mida meil on vaja teha elu edasiviimiseks, tugineksid analüüsidel ja talupojatarkusel. 

EKRE tegi valitsuses head tööd

Merry Aart ütleb, et EKRE sai olla valitsuses paar aastat, kuid 2019–2021 võimul olnud valitsus oli üle pikkade aastate esimene, kes tegeles maksude tõstmise asemel maksude langetamisega. Ta meenutab, et 2019. aastal langetati alkoholiaktsiisi, aasta hiljem diisli-, gaasi- ja elektriaktsiisi.

„EKRE maksupoliitika tulemusel oli Eesti sel perioodil üks suurima hinnalangusega riike Euroopas. Ka koroonakriisist tingitud majanduslangus oli tänu sellele Euroopa üks väiksemaid ja tööpuudus Euroopa üks madalamaid. Nõnda suutsime ära hoida töötust, pankrotte ja majanduse languskeerist.

Koroonakriisi kõige kriitilisemal ajal tegi valitsus Eesti ajaloo suurima erakorralise rahasüsti maaelu edendamiseks. Samuti algatati programm „Kodu maale”, et soodustada noorte perede maapiirkonda kolimist, kehtestati erametsaomanikele tulumaksusoodustus, võideldi välja toetus Peipsi kaluritele olümpiapüügilt üleminekuks individuaalkvoodile.

Merry Aart loodab, et pärast valimisi saab EKRE valitsuses oma tööd jätkata. Selleks on vaja eelkõige rahva toetust.