Hasso Uuetoa – Põhjamaade tunnustatud südamearst 

Hasso Uuetoa on südamearst, keda tuntakse hästi Eestis, eriti Saaremaal, aga ka naaberriikides. Oma professionaalsete oskuste tõttu on ta käinud abis Soome, Läti ja Leedu kolleegidel, praegu töötab ta põhikohaga Rootsi Göteborgi Ülikooli Sahlgrenska haiglas.

Uuetoa ei lahkunud Eestist välismaale mitte vabatahtlikult n-ö pikemat eurot taga ajama, vaid ta vallandati ebaseaduslikult haiglast, kus oli töötanud 18 aastat ja pannud aluse olulisele valdkonnale. Kuna vallandamine oli ebaseaduslik, siis polnud keeruline seda kohtus edukalt vaidlustada, kuid võimalus jätkata tööd sama tööandja käe all ei olnud siiski vastuvõetav. Kuna Hasso Uuetoa on spetsialist rütmihäirete ja ablatsioonravi alal, ning selle erialaga saab tegeleda vaid väga spetsiifilist aparatuuri omavas haiglas, tuli tal oma oskuste säilitamiseks ja arendamiseks leida töökoht, kus neid oskusi hinnata osati ja kus oli olemas vastav aparatuur. Kodumaal sellist kohta kahjuks ei leidunud.  

Hasso Uuetoa teekond meditsiinis on olnud tavapäraselt pikk. Ülikooli ajal töötas ta hooldaja-sanitarina Tartu Maarjamõisa Haigla reanimatsiooniosakonnas, seejärel, nagu sel ajal arstiõppes tavaline, töötas ta medõena.
Välismaal töötamise kõrval on dr Uuetoa oskused jäänud siiski kättesaadavaks ka Eesti inimestele. 13 aastat tegeles ta kardiostimulaatorite implanteerimise ja konsultatsioonidega Ida-Tallinna Keskhaiglas, kuus aastat Saaremaal OÜ M. Kadarik ettevõttes polikliiniku kardioloogina. 2018. aastast alates töötab Uuetoa Confido Meditsiinikeskuses ja 2020. aastast osalise koormusega ka Kuressaare Haigla kardioloogina.

Koroonakriisi ajal Saaremaale appi

Kui 2020. aasta kevadel koroonaviirus kõvasti Saaremaad tabas ja paljud meedikud nakatusid, oli Uuetoa esimeste seas, kes Saaremaale appi läks. Kui Eestit tabas uus koroonalaine, algul Ida-Virumaad, seejärel Tallinna, töötas Hasso Uueota koroonaarstina Kohtla-Järvel Ida-Viru Keskhaiglas ning kui Ida-Virumaal hakkas olukord leebuma ka Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

Hasso Uuetoa astus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmeks 2017. aastal, sest EKRE arusaamad massiimmigratsioonist, perekonnast ja sugudest, kodumaakaitsmisest ja maksupoliitikast langesid tema omadega suuresti kokku.

Sama aasta kohalike omavalitsuste valimistel osutuks ta valituks Saku vallavolikokku ja tegutses revisjonikomisjoni aseesimehena. 2021. aasta kohalike omavalitsuse valimistel läks Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal hästi üle terve Eesti ja Hasso Uuetoa häälesaak Saku vallas oli istuva vallavanema järel suuruselt teine.

Seekord kandideerib Hasso Uuetoa Riigikokku oma kodumaakonnas – Harju- ja Raplamaal. Harjumaal on Hasso oma perega elanud alates 1996. aastast, algul Keila vallas ja 2005. aastast alates Saku vallas.  

Eesti peab saama kohaks, kust arstid ei tahaks lahkuda

Hasso Uuetoa lubab parlamenti valituks osutudes rakendada oma teadmisi, et seista vastu rumalustele ja võidelda keskkonnakaitse ja tervisliku elukeskkonna eest. „Aga mitte rohepöörasuse eest. Paljud n-ö rohelise sildi all peale surutud ettevõtmised ei ole ei rohelised ega jätkusuutlikud,“ märgib ta.

„Riik on rikas, kui tema inimesed on rikkad. Aga praegused „riigijuhid“ ei taha rahva rikastumist. Ajutiselt tõstetud maksud püsivad siiani kõrgena. Mõned erakonnad lubavad lihtsalt suuremat palka, aga ka ebaproportsionaalselt suur palk ei aita Eesti konkurentsivõimele ega majanduse arengule kaasa.“

Uuetoa seisab ka teaduse rahastamise suurendamise ja kõrghariduse eest. „Tuleb teha endale selgeks, millist kõrgharidust me ootame ning millist teadust me tahame ja endale lubada suudame. Ka head meditsiini saab pakkuda vaid jõukale rahvale, sest raha ei tule mitte seina seest, vaid maksumaksjate taskust. Kui maksumaksjad on jõukad, on võimalik neile ka väärilist arstiabi pakkuda ning arstiabi arendada,“ ütleb ta.

„Praegune majanduspoliitika, mis muudab ettevõtetel eluspüsimise keeruliseks, ei ole paraku jätkusuutlik ega ole meid viinud lubatud viie rikkama hulka, pigem oleme nii mõnegi näitaja osas viimaste seas. See kõik kajastub ka selles, et eestlased, ka arstid ja medõed, lahkuvad Eestist. Eesti tuleb muuta kohaks, kuhu nad sooviksid jääda ja kuhu siit juba lahkunud sooviksid tagasi tulla.“