Arvo Aller tõestas tegusa maaeluministrina, et muutusi on võimalik ellu viia

Kohtla-Järvel sündinud Arvo Aller lõpetas Eesti Maaülikooli agronoomia erialal ja asus seejärel tööle Ida-Virumaa Talupidajate Liitu taimekasvatuse konsulendina. 1998–2019 oli ta organisatsiooni tegevjuht-konsulent. 2008–2018 oli ta konsulentide kutsekomisjoni liige, sellest viimased kuus aastat komisjoni esimees. Alates 2021. aastast töötab Aller Jõhvi vallavalitsuses abivallavanemana majanduse ja arengu valdkonnas. Alates 2002. aastas on ta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige. Arvo Aller on abielus, peres on kaks täiskasvanud last, kellest vanim on omandanud magistrikraadi ning noorem omandamas kõrgharidust.

Aastatel 2019–2021 oli Arvo Aller maaeluminister. Tema sõnul näitab ministrina saadud poliitiline kogemus, et muutusi on võimalik esile kutsuda ja realiseerida ning see omakorda julgustas teda kandideerima 2023. aasta Riigikogu valimistel. 

„Tänu EKRE valitsuses olemisele oli Eesti COVID-i-aegne majanduslangus Euroopa Liidu väikseim. Investeeringute soodustamine väikeettevõtetele maapiirkonnas tagas nende ellujäämise. EKRE ettepanekul investeeriti maapiirkonda üle 200 miljoni euro, mida pole varem ega hiljem kunagi juhtunud,“ ütleb ta.
Arvo Aller soovib kaasa aidata Eesti riigi püsima jäämisele ja selle üheks aluseks on toidujulgeoleku tagamine kogu riigis. See omakorda nõuab maaelu ja maapiirkondade arendamist ja sinna investeerimist. „Riik peab võimaldama Eesti toidutootjatel areneda,“ ütleb ta.

Kaitseb riigi elektritootmist ja põlevkivitööstust

Ida-Virumaa ja maaelu patrioodina seisab Arvo Aller kogu piirkonna arengu eest. „Seisan selle eest, et soodsat elektrit pakkuv põlevkivienergeetika oleks jätkusuutlik. Kaitsen Riigikogus meie riigi oma elektritootmist ja põlevkivitööstust,“ ütleb ta.  

Aller seisab ka selle eest, et väheneks riigisisene väljaränne. „Igati tuleb kaasa aidata kogukonna investeeringute soodustamisele. Kontrolli alla tuleb saada sisseränne kolmandatest riikidest, mis tekitab rahvuste vahelisi pingeid – kohalik inimene ei tohi tunda ennast tõrjutuna ja kõrvale jäetuna,“ ütleb ta.

„Laste ja noorte huvitegevust tuleb toetada võrdsetel alustel. Tingimused laste ja noorte aktiivse kehalise tegevuse arendamiseks tuleb luua igal pool, kaasa arvatud maapiirkondades. Tugev riik tähendab tugevaid ja lojaalseid kodanikke.“