Ants Frosch: „Riik tuleb anda tagasi tema pärisperemehele – eesti rahvale“

Endine diplomaat ja Eesti välisluure rajaja, praegune Otepää vallavolikogu liige Ants Frosch peab oma missiooniks võitlust klannierakondade juurutatud poliitilise korruptsiooniga, samuti süvariigiga, mis on seadnud kahtluse alla Eesti õigusriigi toimimise.

Riigiaparaat vajab kapitaalremonti

„Riik tuleb anda tagasi tema pärisperemehele – eesti rahvale. Ainult selliselt on võimalik tagada meie säilimine ja edasikestmine. Eesti riik vajab korrastamist ja riigiaparaat kapitaalremonti. Riigiteenistujate politiseerimine, mille juured on praeguses kõrgemate ametnike määramise süsteemis, on lõhkunud meie riigiehitusliku alustala – apoliitilise ametnikkonna põhimõtte. Toiduahelate katkestamine ja kambakraatia ohjeldamine nõuab rahva huvist lähtuvat seadusloomet ja selle sirgeselgset rakendamist riigivalitsemisel,“ ütleb Ants Frosch.

Peatame vaesumise ja ääremaastumise

Frosch juhib tähelepanu, et lõhe pealinna ja maarahva toimetuleku vahel aina käriseb. „Kagu-Eesti vaesumine ja ääremaastumine tuleb peatada. Maal elavate Eesti inimeste elujärg ei tohi halveneda  – vaja on Kagu-Eesti riiklikku strateegiat. Maksusoodustused piirkonna ettevõtetele ja taristu edendamine on vähim, mida riik saab teha, et elu piirialadel edasi kestaks. Kui rahapuudusel suletakse väikesed maakoolid ja lasteaiad, lahkuvad pered ja kohalik elu hääbub. Esmavajaliku sammuna meie maaelu säilimiseks on vaja tõsta põhimõttelise muutusena kohalike omavalitsuste tulubaasi, seda riiklike maksude sihipärase suunamise kaudu maaelu edendamisse,“ ütleb Frosch.

Kaitsevõime aluseks on rahva sisemine ühtsus

Oleme vaenlase vastu just nii tugevad, kui on meie kaitsetahe. Ilma sisemise ühtsuseta pole abi ei 3% SKTS-st riigikaitsele, ei uutest relvadest, Nursipalu polügoonist ega liitlastest. Eesti julgeolekust tuleb rääkida otse ja ausalt. Need, kes kinnitavad, et Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem, on jätnud ütlemata, et Eesti ja eestlased ei ole taasiseseisvumise järgselt olnud kunagi suuremas ohus kui praegu.

Tahan töötada sellise Eesti nimel, kus pered ja pensionärid ei pea muretsema igapäevase toimetuleku pärast ja kus eestlased on kindlad oma riigi ja rahva püsimajäämises. Soovin, et Eesti kodanikud on peremehed omas kodus!
Ants Frosch sündis 20. augustil 1959. aastal Põlvas. 1977 lõpetas ta Valga I Keskkooli ja 1986 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (cum laude).

1986–1991 töötas Frosch advokaadina Tartus ja ta meenutab veel praegugi uhkusega oma juurakarjääri tähtsündmust – okupatsiooniarmeest keeldunud Põlva noormehe Erkki Luige kaitsmist 1989. aastal. Kaitsekõnes tõi ta esile Genfi 1949. aasta konventsiooni ja selles sisalduva värbamiskeelu. Loodi okupatsioonivastane liikumine „Genf 49“.

Eesti välisluure esimene peadirektor ja 20 aastat diplomaat

1991. aasta pöördelisel ajal asus Frosch riigitööle, taastama Eesti Vabariiki. Ta pani aluse Eesti välisluurele ja oli selle esimene peadirektor. Aastatel 1999–2019 töötas ta diplomaadina. Ta on esindanud Eesti vabariiki suursaadikuna Euroopa Nõukogu juures (Strasbourgis), Poolas, Rumeenias, Bulgaarias ja Moldovas. 2019. aasta sügisel läks ta erru ja asus perega elama Otepääle, abikaasa Marise kodukohta. Ta on viie lapse isa.

Alates 2021. aasta suvest juhib Frosch EKRE Otepää osakonda. Kohalike omavalitsuse valimistel 2021. aastal saavutas ta isikumandaadi ja on Otepää vallavolikogu EKRE fraktsiooni esimees. 2022. aasta kevadel valiti ta ka EKRE volikogu liikmeks.