542
ANDRES RAID

Andres Raid: „Taastada tuleb usk, et saame rahvana hakkama“

Legendaarne ajakirjanik Andred Raid leiab, et Riigikogu liikme tegevus peab olema allutatud Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulile.

„Lõppema peab olukord, kus rahvas on muudetud kellegi eesmärkide saavutamise vahendiks – rahvas, ja iga inimene eraldi, peab saama eesmärgiks tervikuna. Inimestel peab tekkima uhkus oma riigi ja kaasmaalaste üle ja selleks peab seadusandlik võim looma tingimused,“ ütleb Raid.

Tuleb hakata ise otsustama 

„Patriotism ei saagi tekkida olukorras, kus see on võimust võõrdunud ja ka võõrandunud. Taastada tuleb usk inimesse, traditsioonidesse, homsesse päeva ja lõpuks sellessegi, et saame rahvana hakkama.“ 

Andres Raidi sõnul nõuavad keerulised ajad keerulisi, kuid tarku otsuseid. „ Loobuda tuleks otsuste lihtsalt vastuvõtmisest. Selle asemel tuleb hakata ükskord ise otsustama ja oma otsuste eest ka reaalselt vastutama.“

Raid leiab, et Eestis tuleb kardinaalselt ümber korraldada koolide, eriti ülikoolide õpe. „Just seal peituvad suuresti Eesti praeguse kidumise põhjused. Eesti on maa-alalt väike, rahvaarvult samuti, siin pole võimalik korraldada mingite isehakanud ilmateadlaste eksperimente. Meie lastele peab jääma lapsepõlv ja eakatele väärikas toimetulek,“ ütleb Raid.

Vaja on keele ja meele ühtsust

„Eestis on riigikeel eesti keel ja see peab saama imperatiiviks. Dominanti kehtestamata ja kedagi alandamata on riigikeele nõue rahvusriigi prerogatiiv. Vaja oleks aga veel enamat – vaja oleks keele ja meele ühtsust, ja kui see õnnestub, hakkavad asjad kui imeväel liikuma, rahvas avastab taas sünergia ja ehk hakatakse üleaedsele naeratamagi.“

Andres Raid töötas aastatel 1985-1995 ETV-s, seejärel juhtis ta saateid EVTV-s, hiljem Tallinna TV-s ning praegu portaalis Uued Uudises. Ta on teinud kaastööd paljudele välismaa uudistekanalitele. Tal on Tartu Ülikooli germaani-romaani filoloogia bakalaureusekraad, ta läbis USA-s Berkeley ülikoolis massikommunikatsiooni magistriõppe ning tal on Tartu Ülikooli doktorikraad sotsiolingvistikas.

© 2024 EKRE